Supervisioon

Reflektiivne paus või peatus ja mõnus puhkus on pool tõhusast tööst!

Tööst korraks eemale ja aeg maha võimestavaks pausiks supervisioonis!

Just siis on vaja tervislikku pausi või reflektiivset supervisiooni, kui selleks tundub oma peas kõige vähem aega olevat!

• Võimestav paus koos ootuseta ja erapooletu superviisoriga aitab sul iseennast loovalt ja sõbralikult mõõta, kas ehk töötad liiga palju, kas ehk ütled liiga palju ‘jah’ või võtad vastu liigselt lisaülesandeid ja põed tubli-inimese sündroomi või on sul hoopis keeruline ‘ei’ öelda õigel ajal õiges kohas, kartes midagi kaotada või kedagi solvata või…
• Teadlik paus aitab töörutiinist ja keerulistest situatsioonidest korraks eemale astuda, kerkinud probleemid üle vaadata, ning uurida võimalusi ning lahendusi avaramas ja loovas vaateväljas.
• Teadlik paus oma töiste rollide, ülesannete ja aja planeerimise ülevaatamiseks on kriitilise tähtsusega tänapäeva töömaailmas. Supervisiooniks võetud paus on tervise põhikapital, mida töötaja saab vaid ise intelligentselt hooldada. See on vajalik ümberlülitus tegutsemiselt olemise režiimile ja vastupidi. See on teadlikkus nende kahe toimimisviisi tervist toetava vahelduvuse vajalikkusest.

 

 

Mis on supervisioon? Kellele kasulik?

Supervisioon on valdkondade ülene ja valdkondade spetsiifiline (haridus-, kultuuri, tervise, sotsiaal-, äri- jt valdkonnad) süsteemne nõustamisprotsess, mis toetab professionaalset arengut, töövõimet, samuti oskuste, pädevuste  ja kompetentside edendamist ja tööalase ressursi taastamist.

Supervisioon on suunatud ennekõike teiste inimesega töötavate erialade esindajatele, juhtidele ja spetsialistidele, sh sotsiaaltöötajad, terapeudid, tegevusjuhendajad, hooldajad ja tugiisikud, õpetajad, tugispetsialistid, kultuurispetsialistid, arstid, õed, psühholoogid ja psühhiaatrid, psühhoterapeudid, nõustajad, coachid, politseinikud jne. Fookuses on isiku, tema tööalaste ülesannete, meeskonnatöö ning tööandja vastastikune mõju ja koostoime. Supervisiooni juhib professionaalse  väljaõppe saanud superviisor (ANSE kvalifikatsioonile vastavus).

Supervisioon sai kaasaegses toetavas ja arendavas tähenduses alguse 20.sajandil kliinilise töö valdkonnast, kui psühhoterapeudid, meditsiiniõed ja psühhiaatrid vajasid oma jätkusuutlikkuse ja vaimse tervise hoidmiseks üha rohkem konfidentsiaalset tuge ja erapooletut kõrvalpilku töös klientide ja patsientidega. 21. sajandil laienes rakendus tasapisi erinevate klienditöö spetsialistide, tippspetsialistide ja organisatsioonikultuuri töökeskkonda.

Supervisooni üks peamisi eesmärke tänapäeval on lahenduste leidmine tööalastele uuendustusele, muudatustele, keerulistele probleemidele ja olukordadele üks-ühele kohtumise, meeskonnatöö või organisatsioonis vastastikuses konfidentsiaalses ja lepingulises suhtes. Sessioonid loovad nihke tavapärasest, juurdunud mõtlemise ja käitumise malli raamidest välja uueks vaateks ja taipamisteks enesesõbralikult teisi kahjustamata

Spetsiifilised eesmärgid:

• töötaja või meeskonna vaimne tervis ja heaolu, võimestamine,sh intensiivsete, häirivate emotsioonide ventileerimine ja eksternaliseerimine, ülekoormuse ja läbipõlemise ennetamine;
• distressi maandamisoskuste treenimine, toimetulekuressursside ja personaalse vastutuse väärtustamine;
• eluterve töökultuuri loomine, arendamine, hoidmine;
• arenguülesannete seadmine ja motivatsiooni tõstmine;
• refleksioonivõimekuse ja mõtlemise selguse edendamine, potsentsiaalide ja positiivsete vaatenurkade leidmine;
• professionaalse identiteedi mõtestamine ja kujundamine,
• suurema ehk tervikpildi võimaldamine tööalastes rollide ja piiride mõtestamisel;
• elukestva õppimise toetamine, eneseteadlikkuse ja enesejuhtimise oskuste parendamine jt.

Supervisiooni tulemusel

• luuakse selgust ja leitakse lahendusi hääle andmisega muredele, keerulistele teemadele ja olukordadele;
• toimub erialaste oskuste tõhusam ja motiveeritum kasutamine;
• kasvab vaimne vastupidavus ja enesesõbralik muutuste juhtimise oskus;
• kasvab eneseusk ja enesekindlus, sest on ärakuulatud ja võimestunud tunne;
• paraneb töö-, eneseväljendus- ja suhtlemiskvaliteet ning seeläbi emotsionaalne kliima;
• taastub reflekteeriv töövõime ja kasvab töörõõm