Supervisioon
Reflektiivne paus või peatus ja mõnus puhkus on pool tõhusast tööst!
Tööst korraks eemale ja aeg maha võimestavaks pausiks supervisioonis!
Just siis on vaja tervislikku pausi või reflektiivset supervisiooni, kui selleks tundub oma peas kõige vähem aega olevat!
- Võimestav paus koos ootuseta ja erapooletu superviisoriga aitab sul iseennast loovalt ja sõbralikult mõõta, kas ehk töötad liiga palju, kas ehk ütled liiga palju ‘jah’ või võtad vastu liigselt lisaülesandeid ja põed tubli-inimese sündroomi või on sul hoopis keeruline ‘ei’ öelda õigel ajal õiges kohas, kartes midagi kaotada või kedagi solvata või…
- Teadlik paus aitab töörutiinist ja keerulistest situatsioonidest korraks eemale astuda, kerkinud probleemid üle vaadata, ning uurida võimalusi ning lahendusi avaramas ja loovas vaateväljas.
- Teadlik paus oma töiste rollide, ülesannete ja aja planeerimise ülevaatamiseks on kriitilise tähtsusega tänapäeva töömaailmas. Supervisiooniks võetud paus on tervise põhikapital, mida töötaja saab vaid ise intelligentselt hooldada. See on vajalik ümberlülitus tegutsemiselt olemise režiimile ja vastupidi. See on teadlikkus nende kahe toimimisviisi tervist toetava vahelduvuse vajalikkusest.
Mis on supervisioon? Kellele kasulik?
Supervisioon on valdkondade ülene ja valdkondade spetsiifiline (haridus-, kultuuri, tervise, sotsiaal-, äri- jt valdkonnad) süsteemne nõustamisprotsess, mis toetab professionaalset arengut, töövõimet, samuti oskuste, pädevuste ja kompetentside edendamist ja tööalase ressursi taastamist.
Supervisioon on suunatud ennekõike teiste inimesega töötavate erialade esindajatele, juhtidele ja spetsialistidele, sh sotsiaaltöötajad, terapeudid, tegevusjuhendajad, hooldajad ja tugiisikud, õpetajad, tugispetsialistid, kultuurispetsialistid, arstid, õed, psühholoogid ja psühhiaatrid, psühhoterapeudid, nõustajad, coachid, politseinikud jne. Fookuses on isiku, tema tööalaste ülesannete, meeskonnatöö ning tööandja vastastikune mõju ja koostoime. Supervisiooni juhib professionaalse väljaõppe saanud superviisor (ANSE kvalifikatsioonile vastavus).
Supervisioon sai kaasaegses toetavas ja arendavas tähenduses alguse 20.sajandil kliinilise töö valdkonnast, kui psühhoterapeudid, meditsiiniõed ja psühhiaatrid vajasid oma jätkusuutlikkuse ja vaimse tervise hoidmiseks üha rohkem konfidentsiaalset tuge ja erapooletut kõrvalpilku töös klientide ja patsientidega. 21. sajandil laienes rakendus tasapisi erinevate klienditöö spetsialistide, tippspetsialistide ja organisatsioonikultuuri töökeskkonda.
Supervisooni üks peamisi eesmärke tänapäeval on lahenduste leidmine tööalastele uuendustusele, muudatustele, keerulistele probleemidele ja olukordadele üks-ühele kohtumise, meeskonnatöö või organisatsioonis vastastikuses konfidentsiaalses ja lepingulises suhtes. Sessioonid loovad nihke tavapärasest, juurdunud mõtlemise ja käitumise malli raamidest välja uueks vaateks ja taipamisteks enesesõbralikult teisi kahjustamata
Spetsiifilised eesmärgid:
- töötaja või meeskonna vaimne tervis ja heaolu, võimestamine,sh intensiivsete, häirivate emotsioonide ventileerimine ja eksternaliseerimine, ülekoormuse ja läbipõlemise ennetamine;
- distressi maandamisoskuste treenimine, toimetulekuressursside ja personaalse vastutuse väärtustamine;
- eluterve töökultuuri loomine, arendamine, hoidmine;
- arenguülesannete seadmine ja motivatsiooni tõstmine;
- refleksioonivõimekuse ja mõtlemise selguse edendamine, potsentsiaalide ja positiivsete vaatenurkade leidmine;
- professionaalse identiteedi mõtestamine ja kujundamine,
- suurema ehk tervikpildi võimaldamine tööalastes rollide ja piiride mõtestamisel;
- elukestva õppimise toetamine, eneseteadlikkuse ja enesejuhtimise oskuste parendamine jt.
Supervisiooni tulemusel
- luuakse selgust ja leitakse lahendusi hääle andmisega muredele, keerulistele teemadele ja olukordadele;
- toimub erialaste oskuste tõhusam ja motiveeritum kasutamine;
- kasvab vaimne vastupidavus ja enesesõbralik muutuste juhtimise oskus;
- kasvab eneseusk ja enesekindlus, sest on ärakuulatud ja võimestunud tunne;
- paraneb töö-, eneseväljendus- ja suhtlemiskvaliteet ning seeläbi emotsionaalne kliima;
- taastub reflekteeriv töövõime ja kasvab töörõõm
♥♥♥
Millal tasub pöörduda supervisiooni?
Individuaalne supervisioon

Keeruline olukord: Töötajana oled oma töõs või töökorralduses häirivas/ärritavas ummikseisus või rumineerivasse olukorrra lõksu kinni jäänud või mõnes organisatsiooni või tiimi sündmuses või kliendijuhtumis sügavalt sees ja samas ka osaline koos oma arvamuste ja emotsioonidega. Vaateväli on hägune ja liiga kitsas. Ummikust väljapääasu leidmiseks ja terviklikuma pildi nägemiseks on vaja leida teistmooodi, avaram, konstruktiivsem vaatenurk ja võtta aeg endale, et distantseeruda sellest seisundist. Erapooletu kõrvalseisja toel õnnestub see paremini ja siin saab superviisor abiks olla olukorda avavate küsimuste ja peegeldamisega, kusuures klient on ise ekspert omale tõhusate lahenduste leidmisel.
Kohtumise sisu: Klient valib läbitöötamiseks oma probleemse teema või häiriva juhtumi, mis seotud tööalase klienditöö, projekti või keerulise kollegiaalse suhtega (n oma juht/klient/koostööpartner, segadust tekitavad muutused, vastupanu välised või sisemised ilmingud endas või organisatsioonis). Koos superviisoriga uuritakse ja arutletakse, missugused emotsioonid, tunded, suhtumised, arusaamised, uskumused on kaasatud konkreetesse olukorda, suhtesse või juhtumisse. Klient ise end juhtides ja võimestades leiab oma tööalase eksperdina probleemile lahendused, mida saab muuta ja mis muutused teostada. Jagatud informatsioon on konfidentsiaalne.
Vahendid, meetodid: Protsessis kasutan lisaks verbaalsele arutelule ja peegeldamisele refleksiooni ja analüüsi tõhustamiseks erinevaid vahendeid ja loovust ärgitavaid meetodeid kokkuleppel kliendiga. Mõned näited: olukorra spektrogramm minifiguuride või objektidega, joonistamine, kritseldamine, skeemid, kirjutamine, riskivabad pillid, kehameelepõhine hääletöö enesekuulamiseks ja kohaloluks, situatsiooni ja suhete genogramm, metafoorkaardid jt
Tiimi/grupi supervisioon

Superviisor on erapooletuks vahendajaks ja suunajaks tiimi või grupi probleemsete teemade avamisel, läbitöötamisel ja konstruktiivsete lahendusvõimaluste/tulemuste kaardistamisel. Grupp või tiim toob oma probleemsed teemad nagu toidukomponendid ühisele lauale. Superviisori abiga tehakse neist komponentidest maitsev roog iga liikme osalusel. Koos läbitakse emotsionaalsed takistused ja leitakse kohased tööriistad. Iga liikme hääl on tähtis ja oluline, et ühine keeruline olukord või teema saaks kõigi poolt aktsepteeritud ning optimaalsed ja teostatavad lahendused ellu viimiseks.
Protsessi korraldus
Sõltuvalt probleemi keerulisusest ja sügavusest on ühe individuaalse kohtumise pikkus 1-2 tundi. Regulaarsus kokkuleppel kliendiga, kuid mitte harvem kui 1 x kuus. Maht kokkuleppel kliendiga, kuid mitte vähem kui 4 korda.
Tiimi või grupi (n lasteaia või haridusasutuse õpetajad; ühes valdkonnas töötavad terapeudid/õed/ tugipetsialistid jt) supervisioon eeldab kohtumise ajalist pikkust miinimum 3 tundi, regulaarsus 1 x kuus vähemalt 3 korda.
/nginx/o/2023/10/30/15688880t1h6f2d.jpg)